Tabel 1
Lisaks kütteühiku hinnale (tulp G tabelis 1) tuleb arvestada ka muude tingimustega: katla maksumus, kütteruumi või korstna olemasolu ja nende ehitus, võrguliitumistasud jm. Kõik sellised kulud tuleb kokku liita ning investeeritud raha jagada saadud odavama kütteühiku vahega võrreldes kallima ühiku hinnaga. Peale investeeritud raha tagasisaamist võime väita, et oleme saavutanud odavama kütteühiku hinna.
Näiteks: D klassi maja 150 m², mille energiavajadus on 28 500 kWh/a.
Korrutame selle energiahulga (28 500 kWh/a) odavaima energiaühiku hinnaga, näiteks maasoojuspump (tabel 1, tulp G), saame aastase küttekulu maksumuse ca 700,25 eurot (28 500 kWh/a * 0,02 = 700,25).
Võrdluseks sama maja kütmine kallima energiaühiku hinnaga, näteks elektriga - ca 2590.91 eurot (28 500 kWh/a * 0,09 = 2590.91).
Kütte vahe on 1890,66 eurot.
Hetkel saame öelda, et kõrge energiavajadusega maja kütmisel maasoojuspumbaga, hoiame aastas kütte pealt kokku pea 1900 eurot võrreldes elektriga kütmisel. Soojuspumpa investeeritud raha (ca 10 000 eurot) teenime tagasi 5-6 aastaga. Kuna soojuspump vajab ise ka mingit hooldust, võib tasuvuse aeg veidi pikeneda. Pärast seda oleme küttekuludega juba plussis. Kuna maja eluiga on pikk investeering soojuspumpa, kõrge energiavajadusega maja puhul, tasub end kiiresti ära.
Energiamärgis
Maja energiakulu
Energiakulu ühiku maksumus
Teema Kõrge energiavajadusega maja kütmine on pärit Koduinfo blogist