Ökomaja - ehituse viimane sõna
Postitatud: 13 Aug 2009 14:11Ökoloogiline mõtteviis levib üha laiemalt – paljud on aru saanud, et elukeskkond peaks olema võimalikult tervislik, sest loodusele ja endile me ilma järelmaksuta kahju teha ei saa. Arukamad ei soovi enam igal juhul odavaimat varianti, vaid panustavad kvaliteedile – tehtud vigade eest tuleb reeglina hiljem hakata maksma palju hullemat hingehinda. Pealegi, öko ei ole vaid tare-tareke, vaid võib sobida ka linnakeskkonda.
Täitsa palk ja põhumaja
Muinasjutupõrsas Niff-Niff, mäletate, tegi põhust onni, mille hunt pikali puhus. Nüüd on mõned täie mõistuse juures olevad inimesedki hakanud ürgsel kombel põhu- ja isegi savimaju püstitama. Need ei kuku ümber, vaid võivad tohterdamata seista mitukümmend aastat – ja sooja hoiab põhumaja hästi.
Natuurehituse juhatuse esimees Allan Kokkota möönab, et väikefirma põhumajad on siiski suhteliselt alternatiivne ehitusviis käputäiele ökofännidele. “Savimaju me soojapidavuse poolest meie kliimasse eriti ei soovita, põhumaju on Eestis kokku paar-kolmkümmend. Kasumile me muidugi orienteeritud ei ole, see on ikka rohkem missiooniasi.”
Ökoehitus tähendab lisaks looduslikule materjalivalikule ka võimalikult väikest töökulu, milles vahel tehakse kompromisse, tehes vannituppa näiteks küll loodusliku, kuid palju vaeva nõudva eksklusiivse tadelaktviimistluse.
Nui neljaks täisökoloogilist põhumaja püstitades tihendatakse aknapõsed vanal kombel taku, mitte makrofleksiga, kuigi moodne vaht annaks võib-olla paremagi tuulepidavuse. Siseviimistluseks sobib muidugi vaid savi- või lubikrohv. “See on mõistlikum valik kui laudis seepärast, et krohvil on suurem soojusakumulatsioonivõime ja ruumi niiskuski püsib stabiilsemana,” teab Kokkota. “Kasutamise käigus kuluv energia peab ökomaja puhul olema minimaalne.”
Täispalk on massiivpuit, mida pole liimitud. Linna sellisest materjalist maja ei sobi, metsade vahele aga küll. Looduslik toormaterjal mõistagi mängib ja elab, aga Kaldi Roost Eesti Puitmajaliitu kuuluvast Tender Ehitusest sõnab, et professionaalne paigaldaja timmib palkmaja garantiiaja sees vajumise järgi uuesti paika, nii et hiljem peaks kõik korras olema.
“Täispalk on hingav, karkassmaja muidugi ka, kui sinna pole kilet vahele pandud. Kui siseseintele-põrandatele panna savikivi, savikrohv, mesilasvaha või looduslikud kivid, siis hingab kogu maja,” ütleb Roost. “Kes on selle valiku teinud, järgib reeglina teadlikult kuni ehitusprotsessi lõpuni ökojoont kõigis kasutatavates materjalides: soojustuseks näiteks roomatid, katusele puidulaast või roog.”
Hingamine inimese ja loodusega
Ökoehitis koosneb mõistagi peamiselt looduslikest materjalidest ning on energiasäästlik. “Elamu teeb ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan – hoone paiknemine krundil ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas siseruumide ning avade paigutus,” selgitab Palktare OÜ müügijuht Vivian Maripuu. “Öko tähendab ka keskkonnasäästlikku materjalikasutust, allergiavaba viimistlust, võimalusel taaskasutust ja madala difusioonitakistusega ehk “hingavaid” konstruktsioone. “Hingav” maja tasakaalustab õhuniiskuse taseme sarnaselt looduslikule palkmajale.”
Firma Palktare müüdavate ThermoLog ökomajad eelkirjeldatud tingimustele ka vastavad: majades on tervislik mikrokliima ja neis elamine on energiasäästlik (seinte soojajuhtivusteguri U-väärtus on ainult 0,19 W/m²K, nõutud U-arv on kuni 0,25), need majad vastavad juba praegu uuest aastast kehtimahakkavatele energiatõhususe ja energiamärgise nõuetele. Terviklik ökoloogiline lahendus ja lähenemine teebki majast ökomaja.
ThermoLog ökomajade soojustamiseks kasutatakse looduslikku ja Nature Plus sertifikaadiga Steico puitkiudvilla ning tuultpidava soonühendusega puitkiust tuuletõkkeplaati. Õhutihendus ja “hingavus” saavutatakse vanapaberist ümbertöödeldud Pro Clima õhu- ja aurutõkkepaberiga. Modernse välisilmega saab murtud ka müüt, et ökomaja sobib ainult loodusse. Välisvoodrina saab kasutada palgipaneeli või püstlaudist, soovi korral ka kivivoodrit või neid omavahel kombineerida. Majanurkade kattena saab valida kattelauad, või massiivsest 165 mm liimpalgist palgiristid, kui on soov saada palkmaja välimust.
Sisemise vooderdusena pakub Palktare kaasa kas palgipaneeli, mis annab palkseina välimuse, või loodusliku Fermacell kipskiudplaati. Viimane erineb tavapärasest kipsplaadist oma koostiselt (tavalise kipsplaadi kipsile lisatakse keemilisi sideaineid ning puudub tugevust andev paberikiht) ja vastupidavuselt, koosneb vanapaberist ja kipsist, mis veega ühtlaseks seguks segatuna pressitakse kõrgsurve all ilma keemiliste sidusaineteta plaadiks. Kipskiudplaat on tavalisest kipsplaadist kaks korda vastupidavam ja kannab ka ühekordse kihina väga suuri raskusi; see on löögi-, tule- ja niiskuskindel ning hea heliisolaator.
Et hoiduda haigustest
Looduslikke ehitusmaterjale pakkuva Tervemaja tegevjuht Peeter Lossmann tõdeb, et liialt paljusid asju on hakatud mõtlematult tervislikuks nimetama. “Lääne-Euroopas, näiteks Saksamaal ja Austrias, on ikkagi selgeks tehtud, et kõik on mõõdetav, tõestatav. Paljud firmad rikuvad ökomärgi mainet – puit ei ole ju enam öko, kui sinna tonnide viisi lisada kemikaale, mis võivad olla inimesele isegi tervistkahjustavad ja muudavad puidu füüsikalisi omadusi, näiteks hingavust.”
Ökotooteid kontrollivad ja väljastavad neile sertifikaate Saksamaal ja Austrias tegutsevad ehitusbioloogia instituudid, neist rahvusvaheliselt tuntuimad Nature Plus, Öko-Test, Rosenheimi Ehitusbioloogia Instituut ja Eco keskkonnainstituut jne. Nende õigsust saab kontrollida instituutide kodulehtedel internetis.
Nii ei ole ühtki ökosertifikaati saanud ükski PVC-kate, kuna need sisaldavad biotsiide, mis on ju suurimaid mürke putukate hävitamiseks: ehkki neid kasutatakse palju ka lasteaedades-koolides, on need inimestele ebatervislikud. Samuti ei vasta Lossmanni kinnitusel tõele mõnel silikoonipudelil seisev väide, nagu oleks see hallitusevastane. “Aga kuna Eestis puuduvad kontrollorganid, kes võrdleksid tootekirjelduse vastavust tegelikkusele, võib igaüks pakile kirjutada sellise reklaamijutu, nagu tahab.”
Tervemaja müüb puitkiust, kanepist, tselluloosist soojustusmaterjale, kipskiudplaate, hingavaid auru- ja õhutõkkeid ning muid ökoloogilisi üldehitusmaterjale. “Tootevalik on lai, mõnda on eriti lihtne kasutada. Näiteks Steico toodetega saab põhimõtteliselt maja valmis – seest vaja katta sisevooderdisega ja väljast katta näiteks profiillauaga. Lisaks ei ole see kahjulik nagu mineraalvill, mille kiud lähevad kopsudesse ega lagunegi seal. See on samamoodi vähkitekitav nagu asbest, mis on küll keelatud, aga Eestis ei pea ju pakile kirjutama, et tegu on asbestiga.”
Mineraalvillade miinus on veel see, et need ei seo niiskust: lasevad küll auru läbi ega niisku – see tähendab, et ei ima niiskust, kuid märguvad. “Samamoodi on niisketes tingimustes hallitusoht kipskartongiga. Hallitusseened on väga kahjulikud.”
Puitlaastplokk – nagu lego
Puitlaastplokki Durisol müüva Koduinfo OÜ ehitusmaterjal koosneb firma juhatuse liikme Oleg Jegelski sõnul 90% ulatuses puidulaastudest ja 8% mineraalidest ehk sidusainetest vaigust ja savist; vaid 2% on selles tsementi. Lisaks ehitusplokile vahendab Koduinfo peagi ka muud looduslähedaseks ehitamiseks vajalikku – näiteks katusekonstruktsioonisüsteeme koos talade, tuuletõkkeprogrammi ja puitkiust puistevillasoojustusega. “Kõik need materjalid on sertifitseeritud loodusliku märgiga, tegu ei ole tavalise klaasvillaga,” kinnitab Jegelski.
Erinevalt palkidest tuleb ehitusplokk väljast ja seest viimistleda – kas või laudvoodriga –, siis on materjal pretensioonitu sobituma ka linnakeskkonda. See on välja mõeldud juba 60 aastat tagasi Austrias ja Hollandis ning Jegelski loodab, et puitlaastploki tulevik on veel lennukam. Juba on üle maailma avatud 18 tehast, Koduinfo tarnib materjali Slovakkiast.
25x50 cm suurune plokk võib olla 15, 22, 30 või isegi 37,5 cm paks. Viimasel, muide, on soojusjuhtivuse koefitsient 0,21. Sellistest plokkidest maja võib olla mis iganes kujuga ja ehitustöö on väga lihtne – isegi akna- ja uksepõski pole ju vaja eraldi soojustada. “Välismaa uuringud on väitnud, et see süsteem aitab soojakadudelt kokku hoida isegi kuni 20%. Ehitushinda arvestades ei ole objektiivne arvutada seina ruutmeetri hinda, sest muu meetodi puhul on ju vaja eraldi konstruktsioone, soojustust ja silluseid, see aga on valmistoode. Pakume maja täislahendust, vundamendist katuseni.”
Puitlaastplokksüsteem on tavalisest puitkarkassist vastupidavam ja ega sellist valmisehitist saagi nimetada puumajaks, sest õõnes plokk saab täidetud betooniga. “Algul on puitplokk valamise vorm, hiljem mängib loodusliku soojustusena,” täpsustab Oleg Jegelski. “Ploki sees, teises lahtris, võivad olla lisasoojustusena penotükid või siis jällegi puitkiudsoojustus, mida kalli hinna tõttu kasutatakse Euroopas küll vähem. Aga sein saab isegi penopuruga piisavalt hingata, kuna puidu osa plokis on niigi suur.”
Durisoli ehitusplokk on mürakindel (sellest ehitatakse maanteede äärde müratakistusseinu) ja tuleohutu materjal (tulelevimiskoefitsient 0).
Puitlaastplokk on koos betooniseguga küllalt raske, et ilma tugedeta kindlalt seista – hiljem seob ju betoon. Maja ehitatakse meetri kaupa ja kuna betoon kuivab kiiresti, võib juba järgmisel päeval hakata uut meetrit laduma ja valama – seega väga lihtne. Viimistlemata jätta seda siiski ei saa, sest plokid on paigaldatud ilma mördita ja väikesed praod võivad muidu seina jääda. “Nii et väljapoole krohv või tuuletõkkeplaat ja sisse pakume näiteks looduslikku savikrohvi. Tavalist kipsi ma siin ei soovita – rikub asja ära,” on Jegelski kindel.
Lisaks hingavusele on puitlaastploki eelis näiteks Fibo ploki ees tugevus, mille garanteerib sissevalatud 12 cm paksune betoonikiht. Võrdluseks: kui kergplokist saab ehitada kuni viis, siis puitlaastplokist tervelt 15 korrust üksteise otsa – tugevusevahe on niisiis kolmekordne.
Miks puitmaja?
Puitu peetakse sageli vähepüsivaks ja tuleohtlikuks. Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on vanad puumajad, mida napile hooldusele vaatamata on palju säilinud. Ka arvatakse, et puidu asemel teiste materjalide kasutamine aitab säästa metsi. Kas see ikka on nii? Näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks.
Säästlikkus
Madala energiatarbega ehk passiivmajad on pea kõik puitkarkassil, teistest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordi kallim. Puitkarkassil ei ole eraldi kandvat ja soojust isoleerivat osa seinas, kandev puitpruss on soojustusmaterjali sees ega suurenda seina paksust.
Puit ei ole kallim kui teised materjalid. Näiteks 300 mm laiust liimpuidust lauda kasutada on odavam kui tellisvoodrit.
Helipidavus
Halb helipidavus ei ole mitte puitmajade, vaid kõigi halvasti ehitatud majade probleem. Puitkarkassil seinte helipidavus võib olla väga hea, sest need sisaldavad rohkelt poorset materjali ja on kihilise struktuuriga.
Löögimüra ülekande puhul on puitkonstruktsioon halvem vaid madalate helisageduste juures. Sel juhul aitab põrandale massi lisamine – varem kasutati liivakihti, praegu umbes 5 cm betoonikihti. Tõkestamaks probleemse heli ülekandumist läbi külgnevate konstruktsioonide, tuleb vältida materjalikihtide katkematut üleminekut ühest ruumist teise, kasutada võiks elastseid tihendeid või vuugitäiteid.
Tule- ja varisemiskindlus
Puitmaja pole kivimajast tuleohtlikum, kui see on õigesti projekteeritud ja ehitatud. Kivitrepikodasid oli mitmekorruselistele korterelamutele vanasti lihtsalt otstarbekam teha. Puitkonstruktsioonid on nii tugevad, et isegi viiekorruselise puumaja kokkuvarisemisoht näiteks raskeveoki rammimise tagajärjel ei ole märkimisväärne
Allikas TM Kodu ja ehitus
Dets 2008
Täitsa palk ja põhumaja
Muinasjutupõrsas Niff-Niff, mäletate, tegi põhust onni, mille hunt pikali puhus. Nüüd on mõned täie mõistuse juures olevad inimesedki hakanud ürgsel kombel põhu- ja isegi savimaju püstitama. Need ei kuku ümber, vaid võivad tohterdamata seista mitukümmend aastat – ja sooja hoiab põhumaja hästi.
Natuurehituse juhatuse esimees Allan Kokkota möönab, et väikefirma põhumajad on siiski suhteliselt alternatiivne ehitusviis käputäiele ökofännidele. “Savimaju me soojapidavuse poolest meie kliimasse eriti ei soovita, põhumaju on Eestis kokku paar-kolmkümmend. Kasumile me muidugi orienteeritud ei ole, see on ikka rohkem missiooniasi.”
Ökoehitus tähendab lisaks looduslikule materjalivalikule ka võimalikult väikest töökulu, milles vahel tehakse kompromisse, tehes vannituppa näiteks küll loodusliku, kuid palju vaeva nõudva eksklusiivse tadelaktviimistluse.
Nui neljaks täisökoloogilist põhumaja püstitades tihendatakse aknapõsed vanal kombel taku, mitte makrofleksiga, kuigi moodne vaht annaks võib-olla paremagi tuulepidavuse. Siseviimistluseks sobib muidugi vaid savi- või lubikrohv. “See on mõistlikum valik kui laudis seepärast, et krohvil on suurem soojusakumulatsioonivõime ja ruumi niiskuski püsib stabiilsemana,” teab Kokkota. “Kasutamise käigus kuluv energia peab ökomaja puhul olema minimaalne.”
Täispalk on massiivpuit, mida pole liimitud. Linna sellisest materjalist maja ei sobi, metsade vahele aga küll. Looduslik toormaterjal mõistagi mängib ja elab, aga Kaldi Roost Eesti Puitmajaliitu kuuluvast Tender Ehitusest sõnab, et professionaalne paigaldaja timmib palkmaja garantiiaja sees vajumise järgi uuesti paika, nii et hiljem peaks kõik korras olema.
“Täispalk on hingav, karkassmaja muidugi ka, kui sinna pole kilet vahele pandud. Kui siseseintele-põrandatele panna savikivi, savikrohv, mesilasvaha või looduslikud kivid, siis hingab kogu maja,” ütleb Roost. “Kes on selle valiku teinud, järgib reeglina teadlikult kuni ehitusprotsessi lõpuni ökojoont kõigis kasutatavates materjalides: soojustuseks näiteks roomatid, katusele puidulaast või roog.”
Hingamine inimese ja loodusega
Ökoehitis koosneb mõistagi peamiselt looduslikest materjalidest ning on energiasäästlik. “Elamu teeb ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan – hoone paiknemine krundil ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas siseruumide ning avade paigutus,” selgitab Palktare OÜ müügijuht Vivian Maripuu. “Öko tähendab ka keskkonnasäästlikku materjalikasutust, allergiavaba viimistlust, võimalusel taaskasutust ja madala difusioonitakistusega ehk “hingavaid” konstruktsioone. “Hingav” maja tasakaalustab õhuniiskuse taseme sarnaselt looduslikule palkmajale.”
Firma Palktare müüdavate ThermoLog ökomajad eelkirjeldatud tingimustele ka vastavad: majades on tervislik mikrokliima ja neis elamine on energiasäästlik (seinte soojajuhtivusteguri U-väärtus on ainult 0,19 W/m²K, nõutud U-arv on kuni 0,25), need majad vastavad juba praegu uuest aastast kehtimahakkavatele energiatõhususe ja energiamärgise nõuetele. Terviklik ökoloogiline lahendus ja lähenemine teebki majast ökomaja.
ThermoLog ökomajade soojustamiseks kasutatakse looduslikku ja Nature Plus sertifikaadiga Steico puitkiudvilla ning tuultpidava soonühendusega puitkiust tuuletõkkeplaati. Õhutihendus ja “hingavus” saavutatakse vanapaberist ümbertöödeldud Pro Clima õhu- ja aurutõkkepaberiga. Modernse välisilmega saab murtud ka müüt, et ökomaja sobib ainult loodusse. Välisvoodrina saab kasutada palgipaneeli või püstlaudist, soovi korral ka kivivoodrit või neid omavahel kombineerida. Majanurkade kattena saab valida kattelauad, või massiivsest 165 mm liimpalgist palgiristid, kui on soov saada palkmaja välimust.
Sisemise vooderdusena pakub Palktare kaasa kas palgipaneeli, mis annab palkseina välimuse, või loodusliku Fermacell kipskiudplaati. Viimane erineb tavapärasest kipsplaadist oma koostiselt (tavalise kipsplaadi kipsile lisatakse keemilisi sideaineid ning puudub tugevust andev paberikiht) ja vastupidavuselt, koosneb vanapaberist ja kipsist, mis veega ühtlaseks seguks segatuna pressitakse kõrgsurve all ilma keemiliste sidusaineteta plaadiks. Kipskiudplaat on tavalisest kipsplaadist kaks korda vastupidavam ja kannab ka ühekordse kihina väga suuri raskusi; see on löögi-, tule- ja niiskuskindel ning hea heliisolaator.
Et hoiduda haigustest
Looduslikke ehitusmaterjale pakkuva Tervemaja tegevjuht Peeter Lossmann tõdeb, et liialt paljusid asju on hakatud mõtlematult tervislikuks nimetama. “Lääne-Euroopas, näiteks Saksamaal ja Austrias, on ikkagi selgeks tehtud, et kõik on mõõdetav, tõestatav. Paljud firmad rikuvad ökomärgi mainet – puit ei ole ju enam öko, kui sinna tonnide viisi lisada kemikaale, mis võivad olla inimesele isegi tervistkahjustavad ja muudavad puidu füüsikalisi omadusi, näiteks hingavust.”
Ökotooteid kontrollivad ja väljastavad neile sertifikaate Saksamaal ja Austrias tegutsevad ehitusbioloogia instituudid, neist rahvusvaheliselt tuntuimad Nature Plus, Öko-Test, Rosenheimi Ehitusbioloogia Instituut ja Eco keskkonnainstituut jne. Nende õigsust saab kontrollida instituutide kodulehtedel internetis.
Nii ei ole ühtki ökosertifikaati saanud ükski PVC-kate, kuna need sisaldavad biotsiide, mis on ju suurimaid mürke putukate hävitamiseks: ehkki neid kasutatakse palju ka lasteaedades-koolides, on need inimestele ebatervislikud. Samuti ei vasta Lossmanni kinnitusel tõele mõnel silikoonipudelil seisev väide, nagu oleks see hallitusevastane. “Aga kuna Eestis puuduvad kontrollorganid, kes võrdleksid tootekirjelduse vastavust tegelikkusele, võib igaüks pakile kirjutada sellise reklaamijutu, nagu tahab.”
Tervemaja müüb puitkiust, kanepist, tselluloosist soojustusmaterjale, kipskiudplaate, hingavaid auru- ja õhutõkkeid ning muid ökoloogilisi üldehitusmaterjale. “Tootevalik on lai, mõnda on eriti lihtne kasutada. Näiteks Steico toodetega saab põhimõtteliselt maja valmis – seest vaja katta sisevooderdisega ja väljast katta näiteks profiillauaga. Lisaks ei ole see kahjulik nagu mineraalvill, mille kiud lähevad kopsudesse ega lagunegi seal. See on samamoodi vähkitekitav nagu asbest, mis on küll keelatud, aga Eestis ei pea ju pakile kirjutama, et tegu on asbestiga.”
Mineraalvillade miinus on veel see, et need ei seo niiskust: lasevad küll auru läbi ega niisku – see tähendab, et ei ima niiskust, kuid märguvad. “Samamoodi on niisketes tingimustes hallitusoht kipskartongiga. Hallitusseened on väga kahjulikud.”
Puitlaastplokk – nagu lego
Puitlaastplokki Durisol müüva Koduinfo OÜ ehitusmaterjal koosneb firma juhatuse liikme Oleg Jegelski sõnul 90% ulatuses puidulaastudest ja 8% mineraalidest ehk sidusainetest vaigust ja savist; vaid 2% on selles tsementi. Lisaks ehitusplokile vahendab Koduinfo peagi ka muud looduslähedaseks ehitamiseks vajalikku – näiteks katusekonstruktsioonisüsteeme koos talade, tuuletõkkeprogrammi ja puitkiust puistevillasoojustusega. “Kõik need materjalid on sertifitseeritud loodusliku märgiga, tegu ei ole tavalise klaasvillaga,” kinnitab Jegelski.
Erinevalt palkidest tuleb ehitusplokk väljast ja seest viimistleda – kas või laudvoodriga –, siis on materjal pretensioonitu sobituma ka linnakeskkonda. See on välja mõeldud juba 60 aastat tagasi Austrias ja Hollandis ning Jegelski loodab, et puitlaastploki tulevik on veel lennukam. Juba on üle maailma avatud 18 tehast, Koduinfo tarnib materjali Slovakkiast.
25x50 cm suurune plokk võib olla 15, 22, 30 või isegi 37,5 cm paks. Viimasel, muide, on soojusjuhtivuse koefitsient 0,21. Sellistest plokkidest maja võib olla mis iganes kujuga ja ehitustöö on väga lihtne – isegi akna- ja uksepõski pole ju vaja eraldi soojustada. “Välismaa uuringud on väitnud, et see süsteem aitab soojakadudelt kokku hoida isegi kuni 20%. Ehitushinda arvestades ei ole objektiivne arvutada seina ruutmeetri hinda, sest muu meetodi puhul on ju vaja eraldi konstruktsioone, soojustust ja silluseid, see aga on valmistoode. Pakume maja täislahendust, vundamendist katuseni.”
Puitlaastplokksüsteem on tavalisest puitkarkassist vastupidavam ja ega sellist valmisehitist saagi nimetada puumajaks, sest õõnes plokk saab täidetud betooniga. “Algul on puitplokk valamise vorm, hiljem mängib loodusliku soojustusena,” täpsustab Oleg Jegelski. “Ploki sees, teises lahtris, võivad olla lisasoojustusena penotükid või siis jällegi puitkiudsoojustus, mida kalli hinna tõttu kasutatakse Euroopas küll vähem. Aga sein saab isegi penopuruga piisavalt hingata, kuna puidu osa plokis on niigi suur.”
Durisoli ehitusplokk on mürakindel (sellest ehitatakse maanteede äärde müratakistusseinu) ja tuleohutu materjal (tulelevimiskoefitsient 0).
Puitlaastplokk on koos betooniseguga küllalt raske, et ilma tugedeta kindlalt seista – hiljem seob ju betoon. Maja ehitatakse meetri kaupa ja kuna betoon kuivab kiiresti, võib juba järgmisel päeval hakata uut meetrit laduma ja valama – seega väga lihtne. Viimistlemata jätta seda siiski ei saa, sest plokid on paigaldatud ilma mördita ja väikesed praod võivad muidu seina jääda. “Nii et väljapoole krohv või tuuletõkkeplaat ja sisse pakume näiteks looduslikku savikrohvi. Tavalist kipsi ma siin ei soovita – rikub asja ära,” on Jegelski kindel.
Lisaks hingavusele on puitlaastploki eelis näiteks Fibo ploki ees tugevus, mille garanteerib sissevalatud 12 cm paksune betoonikiht. Võrdluseks: kui kergplokist saab ehitada kuni viis, siis puitlaastplokist tervelt 15 korrust üksteise otsa – tugevusevahe on niisiis kolmekordne.
Miks puitmaja?
Puitu peetakse sageli vähepüsivaks ja tuleohtlikuks. Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on vanad puumajad, mida napile hooldusele vaatamata on palju säilinud. Ka arvatakse, et puidu asemel teiste materjalide kasutamine aitab säästa metsi. Kas see ikka on nii? Näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks.
Säästlikkus
Madala energiatarbega ehk passiivmajad on pea kõik puitkarkassil, teistest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordi kallim. Puitkarkassil ei ole eraldi kandvat ja soojust isoleerivat osa seinas, kandev puitpruss on soojustusmaterjali sees ega suurenda seina paksust.
Puit ei ole kallim kui teised materjalid. Näiteks 300 mm laiust liimpuidust lauda kasutada on odavam kui tellisvoodrit.
Helipidavus
Halb helipidavus ei ole mitte puitmajade, vaid kõigi halvasti ehitatud majade probleem. Puitkarkassil seinte helipidavus võib olla väga hea, sest need sisaldavad rohkelt poorset materjali ja on kihilise struktuuriga.
Löögimüra ülekande puhul on puitkonstruktsioon halvem vaid madalate helisageduste juures. Sel juhul aitab põrandale massi lisamine – varem kasutati liivakihti, praegu umbes 5 cm betoonikihti. Tõkestamaks probleemse heli ülekandumist läbi külgnevate konstruktsioonide, tuleb vältida materjalikihtide katkematut üleminekut ühest ruumist teise, kasutada võiks elastseid tihendeid või vuugitäiteid.
Tule- ja varisemiskindlus
Puitmaja pole kivimajast tuleohtlikum, kui see on õigesti projekteeritud ja ehitatud. Kivitrepikodasid oli mitmekorruselistele korterelamutele vanasti lihtsalt otstarbekam teha. Puitkonstruktsioonid on nii tugevad, et isegi viiekorruselise puumaja kokkuvarisemisoht näiteks raskeveoki rammimise tagajärjel ei ole märkimisväärne
Allikas TM Kodu ja ehitus
Dets 2008