Eestisse on jõudnud soojustusega puitlaastudest ehitusplokk, mida on kerge laduda.
Puitlaastudest ehitusplokk on Eestis alles nii uus, et esimese, Tartumaale tuleva maja ehitust alles alustatakse. Küll aga on nendest ehitatud maju juba Lätis ja Leedus. Hollandis kuue-kümne aasta eest väljatöötatud materjal jõudis Eestisse aprillis, kui OÜ Koduinfo tutvustas seda ehitusmessil.
“Messil oli huvi küllaltki suur. Aga nagu uue asjaga ikka, on inimestel sellegagi seoses palju hirme,” ütleb Koduinfo üks omanikest ja Durisoli-nimelise puitlaastploki maaletooja Oleg Jegelski. Durisoli puitlaastplokk sisaldab 90 protsenti puitu, kaheksa protsenti mineraalaineid ja kaks protsenti tsementi, mis toimivad sidusainetena. Pärast elementide segamist pressitakse nad vormi ja lastakse kaks nädalat seista.
Konkurentidest kallim
Ehhki omadustelt sarnaneb puitlaastplokk savikihiga kaetud seintega või palkmajaga, hakkab see ehitusturul ilmselt konkureerima Fibo ja Aeroci ehitusplokkidega. Olgu kohe ära öeldud, et tükihinna poolest on Durisoli puitlaastplokid mõlemast konkurendist kallimad. Suuremat hinnavõitu lubab Jegelski ehituse käigus, sest pärast paigaldust jääb vaid plokid üle krohvida. Soojustada pole enam vaja, sest soojustus on juba ploki sees olemas. Plokid tõstetakse korraga meetri jagu (neli rida) üksteise peale, korraga paigaldatakse nii sise- kui ka välisseinad. Seejärel valatakse ettenähtud õõnsustesse betooni, mis plokid omavahel seob. Kui betoon on kuivanud, jätkatakse samal põhimõttel tööd, kuni maja kõrgus on saavutatud.
Puitlaastplokke valmistatakse nii sise- kui ka välisseinte jaoks. Välisseina ploki sügavus on 30–37, laius 50 ja kõrgus 25 sentimeetrit, selle hind jääb vahemikku 75–100 kroonini. Ühe ploki kaal on 9–14 kilo.
Puitlaastplokk on ka hea heliisolaator – isegi nii hea, et Lääne-Euroopas kasutatakse seda müratakistusvallide ehitusel. Durisolist saab ehitada kuni kahekümnekorruselisi hooneid. Kõrgeim hoone, mille ehitamiseks kasutati puitlaastplokke, asub Ameerika Ühendriikides Chicagos ja on 28-korruseline.
Durisolil on 16 tehast üle terve maailma. Eestisse tuuakse praegu Slovakkia tehases valmistatud plokke. Tuleva aasta lõpus valmib tehas ka Leedus, kuhu esimesed puitlaastplokist ehitatud majad kerkisid kaheksa aasta eest.
“Tootja lubab maja maksimaalseks vanuseks 200 aastat, aga kuna vanimad majad on pealt kuuekümnesed, siis praktikas seda veel tõestatud pole,” selgitab ta. Et konstruktsioon on betooniga seotud, ei kaasne ehitamisega ka puitmajadele omast paisumist või kuivamist.
Kolm küsimust
Kogu Euroopas kehtivat Durisoli sertifikaati on Eestis kontrollinud OÜ EstCert sertifitseerimis- ning inspekteerimisasutus. Küsimustele vastab Olavi Üits OÜ-st SB EstCert.
• Kas võrdlus Aerocki ja Fibo plokiga on omal kohal?
Siinkohal oleme sertifitseerimis-asutusena erapooletud ega võrdle ehitustoodete parameetreid omavahel. Tehnilised andmed on kirjas ka Euroopa tehnilises tunnistuses ETA-05-0090.
• Kui tõhus on soojustusekiht kivi sees?
Soojustuseks kasutatakse Durisoli õõnesplokkides EPS-i, millel on omad parameetrid. Tõhusus kui selline ei ole kuidagi määratud. Meie sertifitseeritud tooted on ilma isolatsioonikihita Durisoli õõnesplokid.
• Mida sertifitseerimiskeskus üldse vaatab ja arvesse võtab? Kuidas Durisol need katsed läbis?
EstCert OÜ lähtub toodete sertifitseerimisel standarditest. Kõik kriteeriumid on määratletud standarditega. Durisoli puhul lähtusime tuleohutusest, täpsemalt tuletundlikkusest, ja ta läbis katsed positiivselt.
Autor: Aivo Vahemets, Kaire Talviste
Allikas Eesti Päevaleht
20. september 2007