Puitlaastplokkidest maja kerkib kiirelt
Kui enne majaehitust väga selget eelistust ei ole, millest maja ehitada, võib sattuda raske valiku ette sest ehitusmaterjalide valik laieneb pidevalt. Üheks uustulnukaks on puitlaastplokid Durisol, mis võivad olla alternatiiviks näiteks Fibo või Aeroci plokkidele. Hetkel ei saa Eesti ehitusturul veel Durisoli plokkidest ehitatud majade plussidest-miinustest rääkida sest toode on meil saadaval olnud alla aasta ning esimesed majad alles valmivad.
Millest plokk koosneb?
Tegemist on loodusliku ehitusmaterjaliga, mille põhikomponendiks on puit: kuuselaastud (90%) segatakse mineraalidega (8%) ja portlandtsemendiga (2%). Toode on pärit Hollandist ning leidnud kasutust põhiliselt Canadas, USA’s ja mitmetes Euroopa riikides, sealhulgas Inglismaal, Rootsis, Soomes ning juba 8 aastat ka Leedus. Eesti turu jaoks on tegu veel uue tootega, meile jõudvad plokid toodetakse Slovakkias. Looduslikust materjalist ehitatud majad on eelistatud kindlasti ka seetõttu, et puit võimaldab ruumides säilitada tervisele kasulikuma õhuniiskuse.
Puitlaastploki omadused
Durisolist ehitatud maja seinad on väga soojad (R=4,672 m2K/W; U=0,214 W/m2K kodu seina ulatuses). Puitlaastplokkidest majad soojenevad erinevalt kivimajadest kiiresti ja jahtuvad aeglaselt. Imades ja eritades niiskust, reguleerib puit õhuniiskust ja loob inimesele sobivad elutingimused. Durisol plokist ehitatud majas on vaikne elada, kuna sel on suurepärased heliisolatsiooniomadused (helitakistus kuni 60 dB) ning sellest valmistatakse isegi helibarjääre kiir- ja raudteede äärde.
Maja saab neist plokkidest tugev, kuna kandvaks konstruktsiooniks on ploki sisse valatav betoon (soovitav kasutada kõrgema klassi betooni, nt B20 ja kõrgem). Durisolist võib ehitada kuni 20-korruselisi maju. Suurte rõhkude korral kasutatakse horisontaalset ja vertikaalset armatuuri ning sel juhul nende omadused vastavad raudbetooni omadustele.
Valmib kiirelt ja lihtsalt
Ehitus on lihtne ja kiire: plokid monteeritakse kuival meetodil üksteise peale kogu maja perimeetri ulatuses (nii sise- kui välisseinad) ühe meetri kõrguseni (neli rida) ja seejärel valatakse ploki avadesse betooni. Igasse neljandasse ritta pannakse horisontaalarmatuur (2 x 10 AIII). Seetõttu kerkivad kõik seinad korraga, 1 meeter kahe - kolme päevaga. Sise- ja välisseintele on saadaval eri tüüpi plokid (soojustusega ja ilma). Durisoli soojustatud plokk (valikuliselt kas penoplast- või täisökoloogiline puitkiudsoojustus) on niivõrd soojapidav, et maja väljast soojustamist ei vaja, välisviimistluseks jääb ainult maja krohvida ja värvida. Kui ehitus mingil põhjusel venima jääb, ei pea plokke vihma eest kinni katma. Päikese ja tuule käes kuivavad need kiiresti.
Kust tuleb hinnavõit?
Puitlaastplokist saab ehitada ka vundamenti, akna ja uste silluseid, mistõttu jäävad ära paljud töökulud. Akna- ja ukseavade rajamisel pole vaja erisilluseid, kuna silluseid valmistatakse samadest plokkidest ehituse käigus. Pärast vundamendi ehitust pole vaja enam valada vundamendivööd. Seetõttu vähenevad töökulud, lisaks ploki soojapidavate omaduste tõttu ei moodustu ka nn külmasildu. Kui esialgu tundub puitlaastplokkidest ehitamine alternatiivsetest võimalustest kallim kuna plokid ise on konkurentidest kallimad, siis tasub kokku lüüa ka need kulutused, mida neist plokkidest ehitades tegema ei pea. Kasutamata jääv materjali- ja tööjõukulu võib maja lõplikku hinda olulisemalt ostjasõbralikumaks muuta.
Allikas OMA MAJA 7
aprill 2008