Loodussõbralikud Durisol ehitusplokid
Uudsed Durisol plokid on valmistatud põhiosas kuuselaastudest, mis annavad ehitisele erakordselt hea soojakindluse ning tervisliku sisekliima.
Elame ajal, mil loodussõbralikest materjalidest rääkimine pole mitte üksnes moeasi, vaid elust enesest tingitud vajadus. Inimorganismile ebasõbralikust keemiast tingitud vaevusi on nõnda palju, et alternatiivide otsimine tundub ainus mõistlik väljapääs.
Seda, et ökoloogiline ehitusmaterjal ei tähenda vaid põhumaju ja savikrohvi, näitab uudse Durisol ehitusploki turuletulek. Durisol ehitusplokid on põhiliselt valmistatud kuuselaastudest. Ülejäänud 10 protsenti selle koostisest moodustavad mineraalid (8%) ja portlandtsement (2%).
Mineraalainetega seotud kuuselaastud tekitavad poorse, kerge, kuid väga vastupidava materjali, millest laotud seintel on erakordselt hea heli- ja soojapidavus. Uskumatuna tundub, et Durisol plokkidest ehitatud sein ei vaja välissoojustust ja võib teiste materjalidega võrreldes küttekulusid isegi neljandiku võrra kärpida. Kuuselaastudest materjalil on väga head veeauru difusiooniomadused, mis takistab selle kondenseerumist ning niiskuse kogunemist. Dursiol plokkidest on võimalik isegi vundament laduda.
Lihtne laduda
Et ühe ploki kaal vastavalt suurusele on 9-15 kg, ei vaja neist ehitamine erilisi mehhanisme ning nendega saab hakkama ka asjaarmastajast ehitusmees. Kõigepealt tuleb vundamendile kanda hüdroisolatsioon ja paigaldada avade asukohti arvestades esimene rida plokke. Durisol-müür vajab tingimata horisontaalpinda. Plokkide kõrgust tasandatakse puukiiludega. Kui esimese rea horisontaalsus on kontrollitud, betoneerige see poolest saati ja laske taheneda.
Järgmisel päeval paigaldage kogu plokirida läbivad horisontaalsed armatuurvardad ja seejärel laduge 4 plokirida avade asukohti arvestades ja täpselt teljesuunaliselt tasandades. Järgmiste plokiridade ladumisel tuleb kinni pidada nii horisontaalsuse kui ka vertikaalsuse nõuetest. Plokkide kõrgust tasandatakse puukiiludega. Seest tühjad puitlaastplokid laotakse segu kasutamatta (kuivalt) justkui legoklotsid neljas reas üksteise peale kogu maja välis- ja siseseinte ulatuses. Horisontaalne armatuur tuleb paigaldada iga 4 rea ehk 1 meetri järel ühele kõrgusele.
Edasi täitke iga neljanda rea ehk meetrise seinakõrguse saavutamise järel plokisisesed tühimikud betooniga. Kiiresti kuivavast betoonist moodustubki tegelik kandev konstruktsioon, mis kannab hoone raskuse vundamendile. Plokist enesest saab aga betoonseina kattev soojustuskiht. Selline tehnoloogia väldib ka külmasildade tekke seinakonstruktsioonis, eriti akna- ja ukseümbrustes. Durisol plokkide kasutamisel pole vaja betoonist akna- ja uksesilluseid, vaid laotakse pooleks lõigatud plokkidest laudtoestusele sillust asendav plokirida. Pärast plokkide betooniga täitmist on selliselt ehitatud sillus tavalisest sillusest vastupidavam ning võimaldab toestada kuni kuuemeetriseid avasid. Kasutage kõrgema tugevusklassi (vähemalt B20) betooni.
Oluline raha kokkuhoid
Üleslaotud seinas peab betoon kuivama vähemalt 28 päevaseega krohvida maja kohe ei saa. Selle ajasees saab ehitada nt katust. Kui majakarbil on aknad-uksed ees ja ka katus peal, tuleb plokisein kindlasti üle krohvida. See on aga üpris lihtne, sest krohv nakkub ploki pinnaga väga hästi. Kui arvestada, et vundamendi ja seinte ülespanekuks, katuse, akende ja uste paigutamiseks 3-4 nädalat ning nt masinaga krohvimiseks kolm-viis päeva, saab sellise tehnoloogiaga maja valmis peaaegu kuu ajaga. Tööaja kokkuhoid aitab siin ehitusmaksumuses oluliselt kokku hoida, ehkki Durisol plokid on harilikest ehitusplokkidest mõnevõrra kallimad. Lisaks saab Durisol plokkidest ehitada ka vundamenti. Vundamendi plokid on samuti soojustatud. Suur eelis on ka see et pole vaja valada vundamendivööd, mis teeb ehituse jällegi soodsamaks. Arvestuslikult peaks 160 ruutmeetrise soojustatud majakarbi Durisol plokkidest üles 400 000 krooniga, kui seda tööd teeb ausalt makse maksev ehitusfirma. Kui aga müüritöö ise teha, kujuneks ka hind märksa väiksemaks. Seega – keskmiselt kallimatest plokkidest maja tuleb lõppkokkuvõttes tunduvalt odavam.
Allikas MAAKODU
märts 2008